Hiina tee ei tähenda ainult rohelist teed ja pu’er-teed. Hiinas on mitu peamist teeliiki, mis erinevad teelehtede töötlemisviisi, oksüdatsiooniastme, maitse, aroomi ja tõmmise värvuse poolest.
Peaaegu kogu see mitmekesisus pärineb aga ühest ja samast taimest — Camellia sinensis’est ehk teepõõsast. Erinevused tekivad pärast lehtede korjamist: neid võidakse närtsitada, kuumutada, rullida, oksüdeerida, kuivatada või täiendavalt fermenteerida.
Vaatame lähemalt, millised on Hiina tee peamised liigid ja mille poolest need üksteisest erinevad.
Hiina tee peamised liigid
Traditsiooniliselt jagatakse Hiina tee kuude põhikategooriasse:
- roheline tee;
- valge tee;
- kollane tee
- oolong;
- punane tee;
- tume tee
Eraldi tasub rääkida pu’er-teest - ühest tuntuimast Hiina teest. Tavaliselt liigitatakse see tumedate teede hulka, kuid erilise tootmisprotsessi tõttu käsitletakse pu’er-teed sageli ka eraldi kategooriana.
Roheline tee
Roheline tee oksüdeerub minimaalselt. Pärast korjamist kuumutatakse teelehti üsna kiiresti, et peatada oksüdatsiooniprotsess ja säilitada värskele teelehele iseloomulikud omadused.
Just seetõttu on rohelistel teedel tavaliselt värske, taimne ja kerge maitse. Aroomis võivad esile tulla lillelised, rohusused, pähklised ja kergelt magusad noodid.
Tõmmise värvus on enamasti hele — peaaegu läbipaistvast kuni kollakasroheliseni.
Üks tuntumaid Hiina rohelisi teesid on — Longjing (Draakonikaev).
Valge tee
Valget teed töödeldakse väga õrnalt. Pärast korjamist lastakse lehtedel ja pungadel peamiselt närbuda ning seejärel need kuivatatakse, võimaldades teel loomulikul viisil muutuda.
Tänu sellele on maitse pehme ja õrn. Selles leidub sageli lillelisi, mesiseid, puuviljaseid ja rohususeid noote.
Tuntud valgete teede hulka kuuluvad Bai Mu Dan (Valge Pojeng) ja Bai Hao Yin Zhen (Hõbenõelad).
Valge tee sobib eriti hästi neile, kes eelistavad mahedat ja õrna maitset ilma tugeva parkivuseta.
Kollane tee
Kollane tee on üks haruldasemaid Hiina tee liike.
Tootmistehnoloogia poolest sarnaneb see osaliselt rohelise teega, kuid pärast kuumutamist läbivad lehed täiendava järelkuumutamise etapi. Tänu sellele muutub maitse pehmemaks ning mõnele rohelisele teele iseloomulik rohusus väheneb.
Tõmmis on tavaliselt kuldkollase varjundiga ning maitse võib olla kergelt magus, mahe ja ümar.
Väljaspool Hiinat kohtab ehtsat kollast teed märksa harvem kui rohelist, valget teed või oolongit.
Oolong
Oolong paikneb oksüdatsiooniastme poolest laias vahemikus rohelise ja punase tee vahel.
Mõned oolongid jäävad heledaks, värskeks ja lilleliseks, teised aga läbivad tugevama oksüdatsiooni ja kuumutamise, omandades sügava, vürtsika ja rikkaliku iseloomu.
Seetõttu võivad kaks oolongit olla üksteisest täiesti erinevad.
Näiteks, Tie Guan Yin on tuntud oma erksa lillelise aroomi ja värske maitse poolest. Da Hong Pao on tavaliselt soojema ja sügavama iseloomuga ning selles võib tunda röstitud, puiduseid ja mineraalseid noote. Kuulus Feng Huang Dan Cong võib aga üllatada rikkaliku puuviljase ja lillelise aroomiga.
Just see mitmekesisus teeb oolongitest ühe kõige huvitavama Hiina tee kategooria.
Punane tee
Seda, mida Euroopas tavaliselt nimetatakse mustaks teeks, nimetatakse Hiina klassifikatsioonis punaseks teeks — hong cha’ks (红茶).
Nimetus tuleneb tõmmise värvusest, mis omandab punakaid, merevaigukollaseid ja tumekuldseid toone.
Punane tee läbib tugeva oksüdatsiooni, tänu millele omandab see rikkaliku ja soojendava maitse. Sõltuvalt sordist võib selles tunda mee, kuivatatud puuviljade, šokolaadi, lillede, vürtside ja linnaste noote.
Hea näide on Dian Hong— Hiina Yunnani provintsist pärit punane tee.
Tume tee
Tume tee ehk hei cha (黑茶) on eraldi postfermenteeritud Hiina teede kategooria.
Erinevalt tavalisest teelehtede oksüdatsioonist mängib siin olulist rolli tee edasine mikrobioloogiline muundumine pärast esmast töötlemist.
Sellised teed võivad omandada sügava, maheda ja omapärase maitse, mis võib aja jooksul märgatavalt muutuda.
Sellesse suurde rühma kuulub ka väljaspool Hiinat kõige tuntum postfermenteeritud tee — pu’er.
Pu Erh
Pu’eri toodetakse Hiina Yunnani provintsis ning seda on kahte peamist liiki — sheng pu’er ja shu pu’er.
Sheng pu’er
Sheng pu’eri võib tõlkida kui „toores“ või „töötlemata“ pu’er.
Pärast tootmist võib selline tee pikaajalisel säilitamisel loomulikul viisil muutuda. Noor sheng võib olla värske, ergas, rohune ja üsna parkiv. Vananedes muutub selle maitse järk-järgult mahedamaks ja sügavamaks.
Just seetõttu säilitatakse mõningaid sheng pu’ere aastaid ja isegi aastakümneid.
Shu puerh
Shu pu’er tekkis viisina kiirendada protsesse, mis toimuvad pu’eriga pikaajalise loomuliku säilitamise käigus.
Selleks läbib tee kontrollitud postfermentatsiooni niiskes keskkonnas.
Tulemuseks on tume tõmmis ja iseloomulik rikkalik maitse. Heas shu pu’eris võib tunda puiduseid, pähkliseid, šokolaadiseid ja maalähedasi noote.
Mille poolest erinevad Hiina tee liigid?
Peamine erinevus ei seisne selles, et kõiki neid teesid toodetakse täiesti erinevatest taimedest.
Enamik klassikalisi päris tee liike valmistatakse Camellia sinensis’est, kuid teetaime sort, kasvukoht, kliima, korjeaeg ja eriti töötlemisviis mõjutavad lõpptulemust märkimisväärselt.
Just seetõttu võivad roheline tee, valge tee, oolong, punane tee ja pu’er üksteisest nii tugevalt erineda.
Kui väga lihtsustada:
roheline tee — värske ja kerge;
valge tee — õrn ja mahe;
kollane tee — mahe ja haruldane;
oolong — lillelisest ja värskest kuni sügava ja röstitud maitseni;
punane tee — rikkalik, kergelt magus ja soojendav;
tume tee ja puerh — sügava maitsega teed, mille maitse kujuneb muu hulgas tänu postfermentatsioonile.
Kuid need on vaid üldised suunised. Igas kategoorias leidub sadu sorte ning kaks sama liiki teed võivad üksteisest erineda palju rohkem, kui esmapilgul tundub.
Millist Hiina teed valida algajal?
Kui alles alustate Hiina teega tutvumist, ei pea te kohe kõiki sorte, piirkondi ja tootmistehnoloogiaid tundma õppima.
Alustage mõne erineva kategooriaga. Kui soovite midagi värsket ja kerget, proovige rohelist teed või heledat oolongi. Maheda ja õrna maitse jaoks sobib hästi valge tee. Kui soovite rikkalikumat ja kergelt magusat teed, tasub proovida punaseid teesid. Sügavate, täidlaste ja ebatavaliste maitsete austajatel tasub proovida shu pu’eri.
Edasi jääb üle vaid võrrelda. Just selles peitubki Hiina tee üks kõige huvitavamaid külgi: sõna „tee“ taga peitub tohutu hulk täiesti erinevaid maitseid ja aroome.
Lisa kommentaar